Om oss på sydsamiska

Mijjen bïjre

Ulmie jïh tsavtshvierhkieh

Idre Sápmi Lodge edtja staeries dååjrehtsh faaledh gusnie saemien daajroe, eatneme jïh kultuvre jarngesne. Projekte edtja dajven faaleldahkh stinkestehtedh jïh båatsoem Eajresne evtiedidh jïh båetije beajjan vaarjelidh.

Mijjieh sïjhtebe saemien kultuvrem vuesiehtidh, bïevnesi jïh dååjrehtsi tjïrrh. Jis projektem tjïrrehtidh dellie vihkeles jeatjajgujmie ektine barkedh, dovne nationellt jïh internationellt, dejgujmie ektine gïeh eatnemem nuhtjieh, reeremedåehkine, åajvaladtjigujmie jïh jeatjajgujmie ektine.

Åarjemes tjaangeldahke Saemien eatnamasse

Idre Sapmi Lodge dïhte åarjemes tjaangeldahke Saemien eatnamasse gusnie nuepie ”Åarjelsaemien baalkan mietie vaedtsedh/Den sydsamiska vägen/”, desnie jienebh sïelth maehtieh sinsitnine ektine barkedh jïh guesside dahkoe bööredh. Eajran daaletje båatsoe histovrijen eatnamisnie jïh kultuvren mojhtesisnie tjåadtjan.

Gåatomedajvh jïh tsavtshvierhkie

Daennie noerhte Dalarnisnie båatsoe dovletjijstie gååvnesamme, dam dovne gïeleldh tjaatsegh jïh arkeologijen gïejh vuesiehtieh. Daah gaaltijh mahte dehtie 1600-jaepiej gietjijste. Göökte Gånka-prievieh jaepijste 1888 jïh 1899 reaktam båatsose Eajresne nænnoestamme.

Sjïere fealadimmie

Idre Sápmi Lodge projekten baalka joekoen jïh vihkeles. Feeledimmie sjïere arkitektuvrese aaj akte soptsese åesiestimmes turismen bïjre mij båatsojne aktanadta.

Idre Sápmi Lodge

Idre Sápmi Lodge orre åssjalommesh mij staeriesligkie jïh eensilaakan saemien kultuvrine jïh jielieminie barka dennie sov byjreskisnie ussjedammes saemien ektievoetesne.

Bovre

Bovresne båata saemien beapmoeh, vætnoeh, daaletje kåanste jïh designe gååvnesidh. Bovre edtja tryjjes jïh sjïere dåårjese årrodh jïh gosse bovresne dellie edtjh maehtedh dovne saemien beapmoeh maejstedh jïh tjaebpies vætnoeh vuejnedh. Gaajhkem ræjhkoesvoetem dehtie saemien kultuvreste dååjrehtidh.

Tåarje Kultuvrese jïh ierielæmman

Konferansesijjie edtja dååjrehtimmine aktanadtedh, gusnie akti vyöki barka. Daan ulmie daesnie iktegisth dååjrehts lotnedidh, lïerehtimmiem jïh goerkesem evtiedidh.

Saemien kultuvre, åarjelsaemien gïele, jieleme jïh jeatjah aalkoealmetji vuajnoe mijjen dan vaajmoen lïhkemes.

Restaurante

Saemien beapmoem maejstedh, dellie gellie stoerretjuetie jaepien båeries beapmoevuekeste maajsta, åådtje tjïelke beapmojne jïh båetije biejjine gaavnesjidh.  Restaurante edtja saemien beapmoeh fïerhten biejjien faaledh jïh jurjiehtæjjah stoere maahtoem saemien beapmose utnieh jïh beapmoem hoksine jurjiehtieh. Beapmoeh daehtie dajveste edtja faaledh: bovtsen- jïh sarvenbearkoeh, guelieh, sjædtoeh jïh muerjieh jïh gosse guessieh maalesem åadtjoeh, dellie edtjieh tjetskehke sjïdtedh jïh sïjhtedh ovmessie beapmoeh daehtie dajveste maejstedh.

Heamture jïh dååjrehtsh

Dajvine åahpenidie, saemien kultuvren jïh eatnemen tjïrrh, båeries gööthsijjieh gåassodh.  Histovrijen daah kultuvreaerpieh, maahtoem eatnemen bïjre, dej dyjri- jïh sjædtoej bïjre mijjese ektievoetem vedtieh.

Aarvoemaadtoeh

Mijjieh sïjhtebe jielije Saepmesne jieledh, jielije saemien kultuvresne jïh eatnamisnie jeatjah almetji ektine.

Mijjen båetije biejjien åssjalommesh

“sïjhtebe jeatjebigujmie ektine gïeh eatnemen nuhtjieh jïh desnie berkieh buerie jïh nænnoes evtiedæmman båatsose barkedh”. Bïevnesi- jïh darjomi tjïrrh sïjhtebe byjreskem vaarjelidh jïh buerebe maahtoem jïh goerkesem saemiej bïjre, båatsose jïh sinsitniej jieliemasse vedtedh.

Guarkedh, ååktedh jïh kultuvresne gaavnedidh.

Idre Sápmi Lodge gaavnedimmiesijjie gusnie vielie maahta båatsoen, kultuvresijjiej jïh almetji jielemen bïjre lïeredh gïeh miehtjies dajvine, vaerine jïh skåajjine årroeh jïh dejtie ååktedh.

Saemien noeride dåarjedidh

Akte sjïere ulmie aaj dej saemiesïjten noeride dåarjedidh guktie buerie evtiedimmiem dejtie buektiehtidh jïh dåajvoem båetije beajjan.